Küüslaugufestival on suur – KOGU PERELE jagatud pidupäev koos küüslaugu kui vürtside kuningaga.
Küüslaugufestivalil kohtuvad suured ja väiksed küüslaugukasvatajad, et võrrelda sorte, küüslaugusaaki, vahetada kogemusi ning pakkuda festivalikülastajatele võimalust osta kodumaist toodangut.
Igal festivalil on lettidel üle 3 tonni Eesti põldudel kasvatatud küüslauku ja seda peaks kohe kindlasti kõigile jaguma.
Küüslauku saab osta nii pärga punutuna, patsi seotuna, kimpudena kui ka kilogrammiga. Iga aastal toimub konkurss „Eesti suurim küüslauk”, kuhu on oodatud ka kõigi festivalikülastajate ning aiapidajate peenral kasvatatud eriliselt suured küüslaugud.

KONKURSS „EESTI SUURIM KÜÜSLAUK”
Võitja selgitamiseks mõõdab päevajuht Mister Küüslauk ära teie küüslaugu ristläbimõõdu niinimetatud vöö kohalt. Mõõdab kindlasti kõige laiema koha pealt, ehk kui kellelgi on mõnel küüslaugul üksik küüslauguküüs eriliselt mugulast välja punnitamas, siis võibki see võidu koju tuua. Festivali ajal on suurimad küüslaugud publikule vaatamiseks pandud eraldi näitusealale.

“Eesti suurim küüslauk 2023” võitja oli Edkar Hunt Pärnumaalt, Häädemeestelt.
Mugula läbimõõt kõige laiema koha pealt oli 91,1 mm
Foto: Ellar Sügiste
Palju õnne!

FESTIVALI EESTIMAINE LAAT JA EESTIMAINE TALUTURG
Söögikraami pakutakse äärest ääreni – liha, kala, puuviljad, sibul, kartul, vaarikad jne.
Olivia käsitöö maitseõlid
Eestimaised käsitööna valminud Olivia maitseõlid sobivad kasutada toitude maitsestamiseks, salatitesse ja liha marineerimiseks.
Scanola looduslik grillisüüteõli sisaldab puhast rapsiõli, millele on lisatud lihtalkoholi. Grillisüüteõli on lihtne kasutada: loksuta – vala sütele – süüta kohe.
Rapsiõlile lisatud lihtalkohol põleb süütamisel kiirelt ära ja võimaldab edasi puhta rapsiõli põlemist. Õli ei jäta toidule kõrvalmaitset.
Küüslaugukasvatajad toovad endaga kaasa lisaks värskele küüslaugule ka uute sortide seemet ning palju erinevaid tooteid kodumaisest küüslaugust.
Tänaseks saab Küüslaugufestivalil mekkida ning kaasa osta küüslauguleiba, küüslaugupekki, hapendatud küüslauguvõrseid, kuivatatud küüslaugulaaste, küüslaugupulbrit, küüslaugujuustu, küüslaugumett, küüslaugukohvi, küüslauguõlut, küüslauguviina, küüslaugusõõrikuid, küüslaugusinki küüslaugušokolaadi, küüslaugumoosi, küüslaugukrõpsu, küüslaugusuhkruvatti ning laste lemmikut – küüslaugujäätist.

=================================================================

TOORES KÜÜSLAUK:
* Tugevdab immuunsüsteemi.
* Puhastab organismi kahjulikest ainevahetusjääkidest.
* Lõõgastab närve ja annab hea une.
* Parandab ainevahetust.
* On abiks külmetushaiguste puhul, alandab palavikku.
* Tugevdab südametegevust ja reguleerib vererõhku.
* Alandab vere kolesteroolitaset ja hoiab ära veresoonte lupjumist.
* Toimib põletikuvastaselt.
* Mõjub hästi mälule.
Kõige lõhnarikkam on toores küüslauk, igatpidi töödelduna lõhnakomponendid muunduvad, nii näiteks eemaldab küüslaugu keetmine (vees, piimas, puljongis jne) talle omase küüslaugulõhna ja kui kuivatatud küüslauk on pea lõhnatu, siis lisades vett tema lõhn aktiviseerub
=================================================================
Tänapäeval ei ole mitte ainult moodne, vaid ka mõistlik kööki riputada küüslauguvanikuid ja aknalaudadel kasvatada küüslaugu võrseid. Kasvav küüslauk eraldab suurtes kogustes fütontsiide ja teda nagu sibulatki, tuleks kasvatada mitte ainult köögis, vaid ka magamistoas, kus me veedame suurema osa oma ajast. Ja muuseas, kõikvõimalikest värvi-, tubaka- ja rõskuselõhnadest aitavad meil vabaneda needsamad küüslauk ja sibul. Nad tuleks asetada erinevatesse kohtadesse (lahtilõigatult) ja mõne tunni pärast võib «läbitöötatud materjali» ära visata.
===========================================================================
• Maitseainena kasutatakse küüslauku väikestes kogustes värskelt, kuivatatult või kuumutatult.
• Küüslauk kaotab pikaaegsel kuumutamisel oma pikantse maitse ja see võib lausa ebameeldivaks muutuda. Seepärast lisame teda soojadesse toitudesse värskelt riivitult, pressitult läbi küüslaugupressi või hakitult vahetult enne valmimise lõppu.
• Toorena kasutame küüslauku ka köögiviljasalatites (enne segame kastme sisse) ja külmades kastmetes.
• Roheliste ja puuviljasalatite puhul lõikame küüne pooleks ja hõõrume sellega salatikaussi – veidi küüslaugu hõngu muudab salati eriti pikantseks..
• Küüslauguga toite maitsestades saame läbi tunduvalt vähema soolaga.
• Peenestatud küüslauku võib enne toidule lisamist õlis praadida, kuid nii kaotab ta oma iseloomuliku maitse ja ravivõime.
• Küüslaugu tugevat lõhna saab vähendada, kui juua peale sooja piima, segada hapukoorega, närida kohviuba, sidrunit või petersellilehti. Lõhn väheneb ka siis, kui kasutada küüslauku söögi alla.
• Loomulikult tuleb küüslauku ravi eesmärgil süüa toorena. Seepärast on soovitatav süüa küüslauku koos jogurtiga, kohupiimaga, juustusegudes, võiga segatult jne.
• Sibulat armastavad maailmas üle kõige prantslased ja venelased, küüslauku aga hispaanlased ja Aasia riikide rahvad.
AJALOOST:
• 1550. aastaga eKr dateeritud vanaegiptuse papüürus toob ära 22 retsepti, milles on kasutatud küüslauku. Egiptlased kasutasid seda toonikumina, mis tugevdas füüsilist vastupidavust ja oli sagedasti püramiidide ehitajate söögilaual.
• Küüslauku teatakse ajaloost just tema kaitsevõime tõttu, kas siis vampiiride vastu või potentsiravimina, kuid peamiselt siiski nakkuste ärahoidjana ning kõrvaldajana.
• Rooma talupojad sõidki topeltkoguses küüslauku saagikoristuse ajal, kaitsmaks end kõrges rohus pesitsevate madude mürgi eest.
• Piiblis nimetatakse küüslauku “haisvaks roosiks”. Kreeklased tarvitasid seda lahtistina ja hiinlased kõrgvererõhutõve korral.
• Viikingid ja foiniiklased ülistasid küüslauku nii toiduna kui ka ravimina. Muhkkatkuepideemiate ajal Euroopas kasutati seda nii kaitseks katku eest kui haiguse raviks.
ABI LÕHNA KIUSTE:
• Küüslaugus leidub üht tähtsamat toimeainet väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis küüslaugusibula peenestamisel laguneb kiiresti ensüümide toimel erilise lõhnaga allitsiiniks – tugevatoimeliseks lenduvaks antibiootikumiks.
• Allitsiin ja mikroelemendid tugevdavad organismi kaitsevõimet ja mõjuvad hästi hormonaalsüsteemile. Küüslauk on rikas suhkrute poolest ning sisaldab C-, D- ja B-grupi vitamiine.
• Allitsiinil on veel üks omadus, mis pole tervisele sugugi väheoluline: ta kiirendab vitamiinide omastamist toidust. Seepärast tulebki vitamiinirikaste salatite valmistamisel lisada küüslauku.
• Üks ammu tuntud vanaemade nippe oli see, et küüslauguküüned lükati niidi otsa ja riputati kaela. Küüslaugu aurud levivad kehasoojuse mõjul ninna, tõrjudes viirusi.

RETSEPTID:
KÜÜSLAUGU-SIBULA MEESEGU – Võta 0,5 kg mett, peenesta sellesse 250 g küüslauku ja 250 g sibulat. Sega juurde 250 g riivitud mädarõigast ning jõhvikaid. Hoia segu 3 päeva külmikus. Söö salatina või leivakatteks 1–2 sl päevas. See segu aitab ateroskleroosi, bronhiidi, kopsupõletiku, üldise nõrkuse ja kehvveresuse korral.

PRANTSUSE KUNINGAS HENTY IV RETSEPT – Üks küüslaugu küüs koos konjakisse segatud munakollasega. )

VANA ARAABLASE SALADUS – Tervisejooki valmistatakse kuumaks aetud kohvikannus: sinna puistatakse teelusikatäis suhkrut, 1-2 lusikatäit kohvi ja siis lisatakse õhuke küüslaugu laast. Segu tuleb otsekohe tulise veega üle valada ja väga tasasel tulel keema ajada.

KÜÜSLAUK ERI KEELTES
• Sumeri: sum (sumsikil) = puhas, selge
• Sanskriti: mahashuddha = suur puhas
• Tiibeti: go-Cha = valge uks, avatud valgustatud
• Rootsi: vitlök
• Taani: hvidløk
• Norra: hvitløk
• Island: hvitlaukur
• Eesti: küüslauk ja võrumaal: kibluk
• Inglise: garlic
• Kõmri: garlleg
• Saksamaa: Knoblauch
• Flaami: knoflook
• Prantsusmaa: ail (aij)
• Itaalia: aglio
• Hispaania: ajo (aa’ho)
• Portugal: alho (alju)
• Venemaa: tsesnók
• Poola: czosnek
• Ungari: fokhagyme
• Tšehhi: cesnak
• Sloveeni: cesnák
• Serbokratia: Beli Luuka
• Albaania: hudhre
• Kreeka: skordón
• Türgi: sarimsaq
• Sumeri: sum
• Heebria: shum
• Araabia: thum (tuum)
• Suahili: kitungun somu
• Hiina: su’an
• Tiibeti: go-Cha
• Jaapan: ninniku
• Hindi: lehsun
• Singali: sudutoonu (sudutuunu)
• Tamili: vellapoonde
• Malaisia: bawang poote
• Esperanto: ajlo

Kuremaa kui peopaiga oma lugu algab mõisaloost

Ammustel aegadel kuulus Kuremaa Palamuse kihelkonda ja Vaiga maakonda. Hiljem oli iseseisev Kuremaa vald Tartu maakonna koosseisus. Tänasel päeval kuulutakse Jõgeva maakonna Jõgeva valda. Ürikutes on Kuremaad esmakordselt mainitud 1582. aastal – Korymek. Aegade jooksul tuntud olnud teisedki nimed, nagu Kurremois, Jensel, Jenselhof. Tunduvalt varem on aga kirjasõnas nimetatud Kuremaa lähedal asuvaid külasid: 1431 Kivijärve (Kypejerve) ja Teilma (Teyvelmes), 1467 Kaude (Koudese).
Aastal 1834 müüdi Kuremaa mõis 200 000 bankorubla eest maamarssal Aleksander von Oettingenile, kes asus energilise ja teotahtelise peremehena mõisakeskust välja ehitama.
Kuremaa mõis kujunes kolme põlvkonna mõisaks. Aleksander von Oettingeni poeg Eduard Reinhold valitses Kuremaal aastatel 1846 – 1906 ning seejärel sai mõisa omanikuks tema poeg Erich August Arthur von Oettingen. Viimane oli küll ülikoolis õppinud õigusteadust, kuid oli samas tulihingeline põllumees.
KUREMAA JÄRV
Järv on Vooremaa järvede seas Saadjärve järel suuruselt teisel kohal. Järves esineb latikat, haugi, ahvenat, särge, kiiska, lutsu, koha, angerjat jt liike. Kuremaa järvel on oma laev Linda, mis festivalipäeval ka ringsõite teeb.

Seda väärikat ajalugu ja seda tänase maaelu ilu – Vooremaa pärli – peab lihtsalt isa tunnetama. Seda ilu me tahamegi jagada X Küüslaugufestivali külalistele oma linnast ja oma maalt. Kuremaa ise on selle festivali üks osa.
LOSSIHOONE – KUREMAA SÜMBOL

Kuremaa loss ehitati aastatel 1837 – 1843. Hoone projekteeris Tartu õpperingkondade koolide arhitekti asetäitja E. J. T. Strauss. Ehitustöödele palgati 19 müürseppa, 6 puuseppa, 4 abitöölist koos naistega ja neli saarlast. Tööpäeva eest maksti 120 – 180 kopikat, lisaks anti toidumoona.

Lossihoone on kahekorruseline, maakivist vundamendil, madala plekist viilkatusega, telliskivist, krihvitud ja värvitud ehitis. Tänapäevasemaks muudeti hoone välimus 1935.aastal.
Hoone on ehitatud omapõletatud tellistest – mitte vähemast kui kahest miljonist.
Kuremaa mõisa iseloomustab hoonete, mis moodustavad omaette ansambli, rohkus. 1834. aastal, kui Aleksander von Oettingen mõisa ostis, oli seal 18 hoonet – ehitist. Mõisa võõrandamise ajal oli neid aga juba 48.

LIIGIROHKE MÕISAPARK
Park rajati 19. sajandi teisel poolel Oettingenide perekonna poolt. Arvatavasti on sellest ajast pärit peahoone ees olev pargiala terasside süsteem ning üksikud põlispuud.
Pargis kasvab 75 erinevat puu – ja põõsaliiki. Neist 47 on eksootilised ja dekoratiivsed, ülejäänud kodumaised. Kõige rikkalikumalt kasvab pargis tammesid ja pärnasid. Tähelepanuväärseks võib pidada lossi trepi kõrval kasvanud Siberi päritoluga, Eestis harva esinevat südajaslehist aktiniidiat.
Kuremaa mõisaansambli osaks on Oettingenide perekonnakalmistu, mis asub ca 1 km kaugusel Laiusele viiva tee ääres metsas. Kalmistu territooriumile on ehitatud pseudogooti stiilis kabelihoone ja on teada, et surnuaeda on maetud 29 Oettingenide suguvõsa liiget.